Sugupuu alustamine: mida koguda kodus enne arhiivi

Kõige rohkem infot oma suguvõsa kohta leiad esimestel nädalatel tavaliselt kodust, mitte arhiivist. Sahtlites on tunnistused, kirjad, matuseteated ja fotod, mille tagaküljele on keegi kunagi nime kirjutanud. Kui need kõigepealt kokku koguda, on hiljem kirikuraamatutes palju lihtsam õiget inimest ära tunda.

Alusta iseendast ja liigu tagasi

Kirjuta paberile või tabelisse kõigepealt enda andmed, siis vanemate ja vanavanemate omad. Iga inimese juurde pane täisnimi, sünniaeg ja -koht, abiellumise aeg ning surmaaeg, kui see on teada. Tühjad lahtrid ei ole probleem. Need näitavad, mida edasi otsida.

Naiste puhul märgi alati neiupõlvenimi. Just see nimi viib sind järgmise perekonnani ja just see kipub mälust kõige kiiremini kaduma.

Mida kodust otsida

Vaata läbi kõik, millel on nimi, kuupäev või koht. Kasulikud on näiteks:

• sünni-, abielu- ja surmatunnistused, ka vanad nõukogudeaegsed;
• töö- ja teenistusraamatud, kus on sageli sünnikoht;
• kirjad ja postkaardid koos ümbrikega, sest postitempel annab aja ja koha;
• leerimälestused, kooli lõputunnistused ja perepiiblid, kuhu on kantud sünnid;
• matuseteated ja kalmistukaardid.

Ära võta originaale lahti ega kleebi neid ümber. Pildista või skaneeri iga leht ja pane originaal tagasi kuiva kohta.

Fotode tagakülg

Pööra iga foto ümber. Pliiatsiga kirjutatud nimi, aastaarv või fotoateljee tempel on sageli väärtuslikum kui pilt ise. Ateljee nimi ja linn aitavad pildi umbes dateerida ka siis, kui keegi ei mäleta, kes sellel on.

Pane allikas kohe kirja

Iga fakti juurde märgi, kust see pärit on: "ema jutt, 2026", "surmatunnistus, 1964" või "foto tagakülg". Alguses tundub see tüütu, kuid paari kuu pärast ei mäleta keegi enam, kas vanaisa sünniaasta tuli dokumendist või oletusest. Kui kaks allikat räägivad vastu, näed kohe, kumba usaldada.

Lihtne tabel töötab hästi: üks rida inimese kohta ja eraldi veerg allika jaoks. Kui inimesi saab rohkem kui paarkümmend, on mugavam kasutada sugupuuprogrammi või veebiteenust, kus seosed joonistuvad ise.

Korrasta leitu ühte kohta

Tee arvutisse kaust iga perekonna jaoks ja nimeta failid ühtemoodi, näiteks perekonnanimi, eesnimi, aasta ja dokumendi liik. Nii leiad pildi üles ka aastate pärast. Paberid, mida sa tagasi ei anna, pane happevabadesse ümbrikesse ja kirjuta peale, kellele need kuulusid. Kui mõni dokument on vene või saksa keeles, tee selle juurde lühike märge, mida sealt juba välja lugesid.

Küsi sugulastelt varakult

Helista vanematele sugulastele juba alguses, mitte siis, kui paberid on läbi töötatud. Näita neile leitud fotosid. Pilt äratab sageli mälestuse, mida otsene küsimus ei ava. Küsi ka, kellel suguvõsas võiks veel pabereid olla. Tihti hoiab üks tädi või onupoeg karpi, mille olemasolust teised ei tea.

Kuhu edasi

Kui kodused allikad on kirjas, tea vanavanemate ja võib-olla vanavanavanemate kihelkonda. Sellega saab minna Rahvusarhiivi digitaalsetesse kirikuraamatutesse. Andmete hoidmiseks sobib nii tabel kui ka veebipõhine sugupuu. Üks võimalus on MyHeritage, kus põhikontoga saab alustada tasuta. Vaata enne tingimused üle ja otsusta, kui palju sul tegelikult vaja on.