Kuidas küsitleda vanemaid sugulasi

Vanemate sugulaste mälestused on allikas, mida ükski arhiiv ei asenda. Nad mäletavad hüüdnimesid, kolimisi, talunimesid ja seda, kes kellega tülis oli. Kui küsitlus on hästi ette valmistatud, saab ühe pärastlõunaga rohkem teada kui nädalaga kirikuraamatuid lehitsedes.

Valmistu ette

Kirjuta enne kohtumist üles, mida sa juba tead ja mis on veel lahtine. Vali välja kümmekond küsimust, mitte viiskümmend. Võta kaasa paar fotot, mõni vana dokument või kaart, kus on näha kodukoht. Esemed aitavad meenutada palju paremini kui üldine palve "räägi oma lapsepõlvest".

Lepi aeg kokku ja ütle ette, mida teha kavatsed. Mõni inimene tahab mõelda või ise vanu pabereid välja otsida.

Küsimused, mis toovad vastuseid

Konkreetne küsimus annab konkreetse vastuse. Selle asemel, et küsida, kust suguvõsa pärit on, küsi näiteks nii:

• Mis oli sinu vanaisa talu nimi ja millises külas see asus?
• Kus sinu vanemad kohtusid ja kus nad laulatati?
• Kes elasid sinu lapsepõlves samas majas?
• Mida räägiti suguvõsas sõja või küüditamise aja kohta?
• Kas mõni sugulane läks välismaale või Venemaale?
• Kus on maetud sinu vanavanemad?

Jäta vastamiseks aega. Vaikus pärast küsimust tundub ebamugav, kuid sageli tuleb just siis kõige huvitavam lugu.

Raskete teemade puhul

Sõda, küüditamine ja sundränne on paljudes Eesti peredes valusad teemad. Ütle, et vastata ei pea, ja liigu edasi, kui inimene ei taha rääkida. Mõnikord tuleb jutt ise hiljem tagasi, kui usaldus on kasvanud.

Salvesta, aga küsi luba

Telefoni diktofon on piisav. Küsi enne salvestamist luba ja ütle, kes salvestist kuulda võib. Kui inimene ei taha salvestamist, tee märkmeid ja kirjuta need kohe pärast kohtumist puhtaks, kuni meeles on veel toon ja detailid.

Ütle salvestise alguses kuupäev, koht ja jutustaja nimi. Faili nimi võiks järgida sama loogikat, siis leiad selle hiljem kergesti üles.

Mitu lühikest kohtumist

Vanemale inimesele võib pikk küsitlus olla väsitav. Kaks või kolm tunniajast kohtumist annavad tavaliselt rohkem kui üks pikk päev. Teisel korral tuleb meelde ka see, mille üle inimene vahepeal mõtles.

Kontrolli mälestusi dokumentidega

Mälu annab hea suuna, kuid aastaarvud ja nimed võivad nihkuda. Vanaema mäletab võib-olla õigesti, et tema isa oli pärit Viljandimaalt, aga eksib kihelkonnas. Pane iga mälestuse juurde märge "suuline, kontrollimata" ja otsi hiljem kinnitust kirikuraamatust, hingeloendist või perekonnaseisuaktist.

Kui dokumendid räägivad loole vastu, ära seda kohe kustuta. Pereloo taga võib olla tõsiasi, mis on lihtsalt teisiti meelde jäänud.

Jaga tulemust

Tee salvestisest lühike kokkuvõte ja saada see jutustajale ning teistele sugulastele. Nii näed, et tema aega hinnati, ja sageli toob see kaasa uusi meenutusi ka teistelt.

Kuhu edasi

Lisa kogutud nimed ja kohad oma sugupuusse koos märkega, et need põhinevad suulisel teabel. Kui kasutad veebipõhist sugupuud, näiteks MyHeritage'it, saad salvestised ja märkmed inimese juurde lisada, et need kaotsi ei läheks.