Kuidas lugeda kirikuraamatuid Rahvusarhiivi Saagas

Eesti talurahva sünnid, abielud ja surmad on 18. ja 19. sajandil kirja pandud luterlikes ja õigeusu kirikuraamatutes. Suur osa neist on digiteeritud ja tasuta vaadatav Rahvusarhiivi digiarhiivis Saaga. Alguses tunduvad lehed loetamatud: saksakeelne käekiri, ladina lühendid ja tabelid ilma pealkirjata. Mõne harjutuskorraga läheb see siiski kiiresti lihtsamaks.

Tea kõigepealt kihelkonda

Kirikuraamatud on koondatud kihelkonna kaupa, mitte valla või küla järgi. Kui tead ainult küla nime, otsi esmalt, millisesse kihelkonda see kuulus. Ajaloolised kihelkonnapiirid ei lange kokku tänaste valdadega, seega tasub kasutada vanu kaarte või kohanimeraamatut. Mõnikord käis küla kirikus naaberkihelkonnas, eriti kui see asus piiri lähedal.

Millist raamatut otsida

Meetrikaraamatutesse kanti sünnid ja ristimised, laulatused ja matused. Igal aastal on tavaliselt kolm osa, mõnikord eraldi köidetes. Personaalraamatud ehk hingeraamatud näitavad aga peret talu kaupa: kes elas koos, millal keegi sündis, abiellus, ära kolis või suri. Kui oled meetrikaraamatust leidnud ühe sünni, viib personaalraamat sind sageli kogu pereni.

• Sünnikirjes on ristimise kuupäev, sündimise kuupäev, lapse nimi, vanemad ja ristivanemad.
• Laulatuskirjes on pruutpaari nimed, vanus ja kodutalu, vahel ka isade nimed.
• Surmakirjes on surma ja matuse kuupäev, vanus ja sageli surma põhjus.

Kuidas käekirjaga hakkama saada

Kirjutajad kasutasid enamasti saksa gooti kirja. Alusta leheküljest, kus on palju sulle juba tuttavaid sõnu, näiteks oma küla või talu nimi. Kui oled sealt tähed ära õppinud, loe edasi samalt kirjutajalt. Kirjaviis muutub tavaliselt koos õpetaja või köstriga, mitte iga aasta.

Hoia käepärast väike sõnastik sagedastest sõnadest. Näiteks geboren tähendab sündinud, getauft ristitud, gestorben surnud, Wirth peremees ja Knecht sulane. Ladina lühendid nagu fil. (poeg) ja fil.a (tütar) korduvad pidevalt.

Kui kirje jääb segaseks

Pildista lehest kuvatõmmis ja võrdle sama nime kirjutamist teistel lehtedel. Sageli selgub täht kolmandal või neljandal kirjel. Kui ka see ei aita, jäta küsimärk ja jätka. Sama inimene tuleb tõenäoliselt mõnes teises raamatus uuesti vastu.

Kirjuta üles täpne viide

Märgi iga leiu juurde fondi, nimistu ja säiliku number ning lehekülg või kaadri number. Nii leiad kirje hiljem üles ja saad seda teistele näidata. Ilma viiteta tuleb sama lehte mõne aasta pärast uuesti otsida, mis võib võtta tunde.

Kirjuta eraldi ka see, mida sa ei leidnud. "1840. aasta sünnid läbi vaadatud, Juhanit ei ole" säästab hiljem kordustööst.

Kuhu edasi

Kui oled ühe põlvkonna kirikuraamatust kinnitanud, liigu ristivanemate ja tunnistajate juurde. Need olid sageli sugulased ja aitavad leida naise perekonna. Leitud andmed võid koondada tabelisse või veebipõhisesse sugupuusse. MyHeritage on üks teenus, kus seda teha saab. Arhiivikirjeid loe siiski alati originaalist, sest automaatsed vasted ei asenda allika enda vaatamist.